Maksebilansi kiirhinnangu koostamise metoodika

Maksebilansi kiirhinnang tugineb samale metoodilisele alusele kui kvartali maksebilanss, milleks on alates 2014. aastast IMFi maksebilansi koostamise käsiraamatu 6. versioon (Balance of Payments and International Investment Position Manual, 6th Edition, BPM6). Välissektori statistika mõisteid ja selgitusi vt. detailsemalt Mõisted, selgitused ja metoodika. Kuu maksebilansi aegridu alates 2008. aastast vt (Aegread).

Kui kvartali maksebilansi koostamise alus on esinduslik algallikate kombineeritud süsteem (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilansside koostamise infobaas on oluliselt väiksem. Vaatamata sellele, et kasutatakse maksimaalselt ära olemasolevat teavet aruandekuu kohta (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on siin hinnangute osa suur ning sellest tuleneb ka nimetus „kiirhinnang“. Statistiliste mudelite abil leitud hinnangutes kasutatakse palju kaudseid majandusnäitajaid või näitajate aastamuutusi. Peale kvartali maksebilansi valmimist korrigeeritakse kuu maksebilansse nii, et kvartali kolme kuu maksebilansside kirjete summa võrduks kvartali maksebilansi vastavate kirjete summaga.

Maksebilansi kiirhinnangu põhikirjete koostamiseks kasutatakse järgmisi andmeallikaid:

Jooksevkonto näitajad

Kaupade konto koostamise aluseks on Statistikaametilt laekunud andmed vaadeldava kuu väliskaubanduse kohta. Väliskaubandusstatistika andmetesse tehakse maksebilansi kaupade konto koostamise metoodika kohaselt mitmeid täiendusi. Esiteks, kaupade kontol kajastatakse vaid kaupade normaaleksport ja –import, töötluskaupade eksporti ja importi kasutatakse töötlemisteenuste hindamiseks teenuste kontol. Teiseks tehakse kaupade hinna ümberarvestus. Väliskaubandusstatistikas kajastub kaupade import CIF-hinnas (cost, insurance, freight – kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega ostja riigi tollipiirini). Kuna maksebilansis kajastatakse kaupade import FOB-hinnas (free on board – kauba rahvusvaheline tarneklausel, mis näitab kauba maksumust ning kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega müüja riigi tollipiirini), siis korrigeeritakse normaalimporti vastavalt. Kaupade veo- ja kindlustuskulud importiva riigi tollipiirini võetakse arvesse teenuste konto koostamisel.

Lisaks väliskaubanduse andmetele hõlmab kaupade konto ka muid suhteliselt väiksemahulisi kirjeid, näiteks vahenduskaupade ostu/müüki ning transpordivahenditele välisriigis viibimise vältel ostetud kaupu. Neid komponente hinnatakse eelmiste perioodide andmete alusel.

Teenuste konto põhineb valdavalt statistilistel mudelitel olulisemate teenustegruppide hindamiseks (eraldi hinnatakse kreeditit ehk müüki ja deebetit ehk ostu):

Töötlemisteenuste kuise mahu hindamise peamine alus on Statistikaameti töötluskaupade sisse- ja väljaveo andmed (kaubad töötlemiseks Eestis ja välismaal), mille järgi hinnatakse töötlemisteenuse eksporti ja importi. Veoteenuste ekspordi ja impordi hindamiseks kasutatavad statistilised mudelid põhinevad vastavalt transiit- ja importkaupade mahu aastamuutudel. Reisiteenuste kreediti ja deebeti hinnang arvutatakse mobiilpositsioneerimise meetodil leitud turistide arvu ja reisijate külastataval maal tehtud kulutuste alusel. Infot kulutuste kohta saadakse reisijate küsitluste abil. Ehitus- ja muude teenuste hindamisel kasutatakse vastavaid andmeid rahvusvaheliste maksete süsteemist, millele lisandub ökonomeetriliste mudelite abil saadud hinnang.

Esmase tulu konto kreediti (sissevool) ja deebeti (väljavool) hinnang põhineb kvartali mudelil, mis arvestab välisinvesteeringute positsiooni aasta tagasi ja vastava investeeringuliigi keskmist aastast tulusust. Eraldi hinnatakse tulusid otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute ja muude investeeringute nõuetelt ja kohustustelt. Lisaks kajastab esmase tulu konto ka tulusid keskpanga reservide investeerimisest, Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud põllumajandussubsiidiume ja Euroopa Liidule edasikantavaid tollimakse.

Teisese tulu konto koostamiseks kasutatakse valitsemissektori andmeid Euroopa Liidu tõukefondide kasutamise kohta (osa neist kajastatakse kapitaliülekannete all) ning infot Eesti riigi panusest Euroopa Liidu eelarvesse, samuti ka välismaksete info baasil koostatud hinnanguid.

Kapitalikonto koostamise alus on info Euroopa Liidu tõukefondide kasutamise kohta taristu arendamiseks ning andmed rahvusvaheliste maksete süsteemist.

Finantskonto

Otseinvesteeringuid hinnatakse statistiliste mudelite abil, eraldi hinnatakse otseinvesteeringunõuete ja -kohustuste muutumist. Krediidiasutuste kohta on kasutada suhteliselt detailne teave otseinvesteeringunõuete ja -kohustuste muutumisest. Muu sektori osas kasutatakse Eesti Väärtpaberikeskuse ja meedia andmeid suuremate otseinvesteeringute kohta ning välismaksete infot. Vastavad koondnäitajad jaotatakse detailsemalt omakapitali muutusteks, tulude reinvesteerimiseks ja võla iseloomuga investeeringuteks.

Portfelliinvesteeringuid hinnatakse eraldi investeeringutena omandi- ja võlaväärtpaberitesse. Nõuded arvutatakse EKPSi väärtpaberite keskandmebaasi alusel. Kohustuste alginfo pärineb Eesti Väärtpaberikeskusest ja krediidiasutuste kuu aruandlusest.

Tuletisinstrumendid leitakse rahaloomeasutuste (keskpank, krediidiasutused) ja investeerimisfondide aruandluse alusel.

Muud investeeringud koostatakse rahaloomeasutuste ja valitsemissektori kuu aruannete ning statistiliste mudelite alusel saadud hinnangute põhjal.