Maksebilansi kontode koostamise metoodika ja allikad

Maksebilansi koostamine põhineb kolmel eri allikate kombineeritud süsteemil:

• Küsitluste süsteem põhineb infol, mis on kogutud statistiliste küsitlusvormide ja aruannetega (nt ettevõtete küsitlus, krediidiasutuste aruandlus jt).
• Piiriüleste maksete süsteem tugineb Eesti pankade kaudu sooritatud või laekunud rahvusvaheliste maksete kogumisele ja töötlemisele. Maksejuhisel saadaoleva info põhjal omistatakse maksetele tehingukoodid, mis vastavad statistiliste väljundite struktuurile.
• Administratiivne süsteem kasutab infoallikana ametkondade kogutud andmeid (nt väliskaubandusstatistika, Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaas, Euroopa Keskpankade Süsteemi väärtpaberite keskandmebaas, maksu- ja tolliameti maksudeklaratsioonide andmestik jt).

Andmeid kogutakse elektroonsete andmeedastuskanalite kaudu (eAruanne; SWIFT-failivahetussüsteem, X-tee andmevahetuskiht jt) ning töödeldakse üldjuhul automaatselt. Kolme süsteemi allikate infot täiendatakse vajaduse korral modelleeritud ja/või hinnanguliste andmetega. Infosüsteemi arvutusalgoritmide abil koostatakse statistilised väljundid, mis valideeritakse enne avaldamist aritmeetiliste, kvalitatiivsete ning sisemist ja välist sidusust tagavate kontrollidega.

1. Jooksevkonto

Jooksevkonto näitab kaupade, teenuste, esmase tulu (tööjõu- ja investeerimistulu, tootmis- ja impordimaksud, subsiidiumid) ning teisese tulu (ELi struktuurifondide jm toetused, riigi panus ELi eelarvesse, eraisikute rahaülekanded, pensionid, annetused, tööjõuga seotud maksud ja hüvitised jm) eksporti ja importi kindlaksmääratud aja jooksul.

1.1 Kaupade konto

Kaupade konto koostamise alus on ametliku väliskaubandusstatistika põhikaubanduse süsteem (special trade system), mille järgi võetakse kaubad statistikas arvele siis, kui need ületavad sisekäibe ehk vaba ringluse piiri. Ametlik (statistikaameti avaldatav) väliskaubandusstatistika ei ole täielikus kooskõlas maksebilansi kaupade konto koostamise põhimõtetega. Esiteks, ametlikus väliskaubandusstatistikas kajastatakse lisaks nn normaalekspordile ja -impordile ka kaupade eksport ja import töötlemise eesmärgil, ehkki kaupu tegelikult ei osteta ega müüda, st omandisuhe ei muutu ning kauba töötleja ei saa kauba omanikuks. Seetõttu ei arvestata maksebilansi kaupade kontol töötluskaupu ja teenuste kontol kajastatakse vaid tasu töötlemisteenuse eest. Teiseks, kaupade import on ametliku väliskaubandusstatistika järgi CIF-hindades (rahvusvaheline tarneklausel cost, insurance, freight) ehk sisaldab lisaks kauba maksumusele ka kulutusi, mis on seotud kauba veo ja kindlustamisega ostja maa tollipiirini. Maksebilansis kajastatakse nii kaupade eksport kui ka import FOB-hindades (rahvusvaheline tarneklausel free on board). Kolmandaks, ametlik väliskaubandusstatistika ei kajasta vahenduskaupade ostu- ja müügitehinguid välisriikides. Neid ja veel muidki asjaolusid arvestades tehakse maksebilansi koostamisel ametlikesse väliskaubandusandmetesse muudatusi ja täiendusi, millest olulisemad on järgmised:

• võetakse välja töötluskaubad;
• lisatakse vahenduskaupade (kaubad, mida residendist kaupmees ostab ühest välisriigist ja müüb edasi teise välisriigi residentidele, ilma et kaubad siseneks Eesti territooriumile) ost, müük ja netoeksport;
• lisatakse ametlikus väliskaubandusstatistikas deklareerimata kaubad, mis ei ole ületanud sisekäibe piiri, kuid on olnud maksebilansitehingute objekt (nt välissadamates ostetud või müüdud laevad);
• lisatakse transpordivahenditele välisriigis viibimise vältel ostetud kaubad: kütus, proviant, müügikaup jms;
• import arvestatakse ümber FOB-hinda (free on board) ehk kauba kogumaksumusest lahutatakse veo- ja kindlustuskulud, mis lisatakse teenuste kontole;
• arvestatakse hinnamoonutusi kaupade ekspordil tolliladude ja vabatsooni kaudu;
• lisatakse hinnangud salakaubanduse kohta.

Kaupade konto koostamise olulisemad allikad on statistikaameti ametlik väliskaubandusstatistika, Eesti Panga korraldatav ettevõtete küsitlus ja statistikaameti hinnang salakaubandusele.

1.2 Teenuste konto

Teenuste konto koostamise põhiallikas on Statistikaameti korraldatav teenuste väliskaubanduse küsitlus ettevõtetele, millest saadud infot täiendatakse muudest allikatest pärit andmetega.

Peamiste teenuseliikide statistika koostamiseks kasutatakse järgmisi allikaid:

• Töötlemisteenused – ettevõtete küsitluse andmeid täiendatakse ametlikust väliskaubandusstatistikast saadud infoga, mis puudutab töötlemisega seotud ja omanikuvahetuseta kaupade üle piiri liikumist.
• Hooldus- ja remonditeenused – ettevõtete küsitluse infot täiendatakse piiriüleste maksete andmetega.
• Veoteenuste peamine andmeallikas on ettevõtete küsitlus. Infot täiendatakse kaupade impordi CIF- ja FOB-hinna vahega, mille puhul lahutatakse imporditud kaupade maksumusest hinnanguline mitteresidentide osutatud kindlustus- ja veoteenus. Veoteenus jagatakse mudeli põhjal eri transpordiliikide muu veoteenuse vahel.
• Reisiteenuste koostamise aluseks on ökonomeetriline mudel, mille peamised sisendid on OÜ Positium LBSi mobiilpositsioneerimisandmete põhjal koostatav välisreiside statistika (Eesti riiki külastanud välismaalaste arv ja residendist turistide arv välismaal, mõlemad riigiti ja reisi kestuse järgi) ning statistikaameti korraldatud küsitluste andmed turistide kulutuste kohta Eestis ja välismaal. Andmeid täiendatakse lisaandmeallikate info põhjal, näiteks ettevõtete küsitlus, haridusministeeriumi andmed välistudengite kohta, piiriületus- ja majutusasutuste statistika, maksu- ja tolliameti maksudeklaratsioonide andmestik jpt.
• Ehitus jaguneb ehituseks välismaal ja Eestis. Ettevõtete küsitluse infot täiendatakse piiriüleste maksete andmetega.
• Kindlustus- ja pensioniteenuste koostamise peamised allikad on Eesti Panga kogutav kindlustusseltside ja muude ettevõtete küsitlused, finantsinspektsiooni kogutav pensionifondide aruandlus, statistikaameti kindlustussektori statistika ning väliskaubandusstatistika import (selle alusel hinnatakse otsekindlustuse alla kuuluva veosekindlustuse ostu mitteresidendilt).
• Finantsteenuseid saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otseselt mõõdetavate finantsteenuste koostamise peamised allikad on krediidiasutuste aruandlus ja ettevõtete küsitlused, mida täiendatakse piiriüleste maksete andmetega. Kaudselt mõõdetavate finantsteenuste koostamiseks kasutatakse mudelit, mille peamised sisendid on krediidiasutuste, ettevõtete ja valitsemissektori laenude ja hoiuste positsioonid ning Euroopa Keskpanga juhiste järgi arvutatud referentsintressimäär.
• Intellektuaalomandi kasutustasud, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused, muud äriteenused ning isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused koostatakse samuti ettevõtete küsitluse andmete põhjal, mida täiendatakse piiriüleste maksete, krediidiasutuste ja valitsemissektori saldoandmike infosüsteemi andmetega.
• Mujal kajastamata valitsemissektori kaupade ja teenuste põhiallikas on valitsemissektori saldoandmike infosüsteem. Statistikaamet töötleb saldoandmikke ja edastab valitsemissektori tehingud välismaailmaga Eesti Pangale. Lisatakse ka hinnangud välissaatkondade kulutuste kohta Eestis.

1.3 Esmase tulu konto

Esmane tulu koosneb tööjõu- ja investeerimistulust ning muust esmasest tulust. Muu esmane tulu kajastab mitmesuguseid tootmis- ja impordimakse ning subsiidiumeid.

Tööjõutulu on rahaline või mitterahaline brutotöötasu, mis sisaldab sotsiaalmakseid, tulumaksu ja muid töötasult kinnipeetavaid makse, sealhulgas ka neid, mille tööandja maksab töötaja eest otse sotsiaalkindlustussüsteemi, maksuametile jm. Tööjõutulult arvestatud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks ja -toetused, töötuskindlustusmaks) kajastatakse vastukirjena valitsemissektori teisese tulu kontol.

Tööjõutulu kreedit koosneb Eesti residentide poolt välismaal teenitud tööjõutulust ning Eestis tegutsevate välisettevõtete poolt residentidele makstud tööjõutulust. Residentide poolt välismaal teenitud tööjõutulu arvutatakse ökonomeetrilise mudeli abil, mille sisendid on statistikaameti tehtav Eesti tööjõu-uuring, mobiilpositsioneerimise andmed välismaal töötavate eestlaste arvu kohta, füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide andmed (agregeerituna) ja teiste riikide mediaanpalgad. Välisettevõtete poolt residentidele makstud tööjõutulu kreedit arvestatakse maksu- ja tolliameti maksudeklaratsioonide andmestiku põhjal. Tööjõutulu deebeti koostamise allikad on valitsemissektori saldoandmike süsteem, kust saadakse infot välismaal asuvate Eesti saatkondade poolt mitteresidentidele makstud töötasu kohta, maksu- ja tolliameti andmestik, mis katab Eesti ettevõtete poolt mitteresidentidele makstud töötasu ja sotsiaalkindlustuseraldised, ning hinnang Eestis mitteametlikult töötavate mitteresidentide töötasu kohta.

Investeerimistulu jaguneb tuluks otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt ning tuluks reservvaradelt.

• Tulu otseinvesteeringutelt sisaldab tekkepõhiselt arvestatud tulu omakapitalilt (dividendid, reinvesteeritud tulu) ja võlainstrumentidelt (intressid) otseinvesteeringusuhtes olevate (ehk seotud) osapoolte (otseinvestor, otseinvesteeringuettevõtja, sõsarettevõtja) vahel. Reinvesteeritud tulu on ettevõtte tegevuskasum või -kahjum üles- või allahindlusest tuleneva kasumi ja kahjumita. Reinvesteeritud tulu on arvestuslik, tegelikku rahavoogu sellega ei kaasne ning sama summa näidatakse finantskontol otseinvesteeringute tulu reinvesteerimisena. Reinvesteeritud tulu arvestamisel kasutatakse COPC (Current Operating Perfomance Concept, vt OECD Benchmark Definition of Foreign Direct Investment) metoodikat. Intressitulu võlainstrumentidelt sisaldab samuti vaid otseinvesteeringusuhetes olevate osapoolte vahelistelt laenudelt, võlaväärtpaberitelt või muudelt nõuetelt/kohustustelt arvestatud intressi.
• Tulu portfelliinvesteeringutelt koosneb tuludest omandiväärtpaberitelt (dividendid) ja investeerimisfondi osakutelt (dividendid ja reinvesteeritud tulu) ning intressidest võlaväärtpaberitelt.
• Tulu muudelt investeeringutelt sisaldab tulu nendelt investeeringutelt, mida ei saa liigitada otse- või portfelliinvesteeringute alla. Siia kuuluvad intressitulu laenudelt, hoiustelt ja muudelt nõuetelt/kohustustelt ning dividendi- ja intressitulu Eesti osalustelt rahvusvahelistes organisatsioonides.
• Tulu reservvaradelt koosneb Eesti Panga poolt välisreservidena hoitavate investeeringute pealt teenitud intressi- ja dividenditulust.

Investeerimistulu arvestamise allikad on ettevõtete ja krediidiasutuste küsitlus, Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaas, Euroopa Keskpankade Süsteemi väärtpaberite keskandmebaas, maksu- ja tolliameti maksudeklaratsioonide andmestik, Eesti Panga finantsaruandlus, valitsemissektori saldoandmike infosüsteem ning mudelhinnang küsitlusvalimisse mittekuuluvate otseinvesteeringuettevõtete reinvesteeritud tulu kohta (mudel põhineb äriregistri andmetel).

Muu esmane tulu kajastatakse valitsemissektori ja muude sektorite kaupa. Valitsemissektori esmase tulu koostamise allikas on valitsemissektori saldoandmike süsteem, kust pärineb info tootmis- ja impordimaksude kohta. Muude sektorite esmase tulu all kajastatakse ka Euroopa Liidu põllumajandussubsiidiumid. Andmete peamised allikad on valitsemissektori saldoandmike infosüsteem, ettevõtete küsitlus ja piiriüleste maksete info.

1.4 Teisese tulu konto

Teisese tulu konto esitatakse valitsemissektori ja muude sektorite kaupa ning see kajastab ühepoolseid jooksevsiirdeid nende sektorite ja välismaa vahel. Jooksevsiirded on tavaliselt seotud maksude (tulu-, omandi- jms maksud, sotsiaaltoetused ja -maksud), trahvide, toetuste, finantsannetuste, liikmemaksude, kindlustuspreemiate ja kahjutasudega. Teisese tulu kontol kajastatakse ka eraülekandeid residentidest ja mitteresidentidest kodumajapidamiste vahel, sh nende töötajate rahaülekandeid, kes on elanud ja töötanud välismaal üle ühe aasta ja on muutunud selle riigi residendiks. Võõrtöötajad, kes on töötanud ja elanud riigis vähem kui üks aasta, käsitletakse selle riigi mitteresidendina ning nende töötasu kajastatakse esmase tulu kontol tööjõutulu kirjel.

Valitsemissektori teisese tulu koostamise peamine allikas on valitsemissektori saldoandmike infosüsteem, mida täiendatakse maksu- ja tolliameti andmetega valitsemissektorile laekunud tulu- ja sotsiaalmaksete kohta. Valitsemissektorile tegevuskulutuste katteks eraldatud ELi struktuurifondide toetuste ning Eesti poolt Euroopa Liidu eelarvesse makstavate maksude allikas on samuti valitsemissektori saldoandmike süsteem.

Muude sektorite teisese tulu peamised allikad on ettevõtete küsitlus, piiriüleste maksekorralduste info ning ökonomeetrilised mudelid. Andmed ELi struktuurifondide toetustest muudele sektoritele laekuvad valitsemissektori saldoandmike infosüsteemist.

2. Kapitalikonto

Kapitalikonto kirjed hõlmavad mittetoodetud mittefinantsvara soetamist ja realiseerimist ning kapitalisiirdeid. Mittetoodetud mittefinantsvarade kasutamistasud kirjendatakse teenuste kontol.

Mittetoodetud mittefinantsvara alla kuuluvad loodusvarad (nt mineraalsed ja energeetilised maavarad, raadiospektrid), kaubeldavad lepingud, loodusvarade kasutusload (nt CO₂ heitmekvoodid), ainuõigus kaupadele ja teenustele tulevikus (nt patendid, autoriõigused) ning firmaväärtus ja turundusvarad (nt margitoodete nimed, kaubamärgid, domeenid, logod). Erandiks on teadustegevusega seotud patentide ja autoriõiguste ost ja müük, neid käsitletakse kui toodetud varasid ning need esitatakse teadus- ja arendusteenuste koosseisus teenuste kontol.

Kapitalisiirded on ühepoolsed nagu teisese tulu jooksevsiirdedki, kuid saadavad või makstavad summad ei muuda otseselt residentide kasutatavat kogutulu. Enamlevinud kapitalisiirded on seotud rahvusvaheliste (peamiselt Euroopa Liidu) struktuurifondide rahaliste vahendite kasutamisega taristuobjektide ehitamiseks (investeeringutoetused). Siin kajastatakse ka (peamiselt valitsustevaheliste) võlgade kustutamist, kapitalimakse (nt pärandimaksud ja -lõivud) ning ühekordseid suurmakseid mahukate kahjunõuete (looduskatastroofid jne) eest, mida kindlustuspoliis ei kata, samuti kingitusi, pärandusi, annetusi. Kapitalisiirded esitatakse valitsemissektori ja muude sektorite lõikes.

Kapitalikonto koostamise peamised andmeallikad on ettevõtete küsitlus, piiriüleste maksete andmed ja valitsemissektori saldoandmike infosüsteem.

3. Finantskonto

Finantskonto kajastab jooksev- ja kapitalikonto finantseerimise allikaid ehk välisinvesteeringuid, mis liigituvad viide kategooriasse: otseinvesteeringud, portfelliinvesteeringud, tuletisinstrumendid (v.a reservvarad) ja töötajate aktsiaoptsioonid, muud investeeringud ning reservvarad. Finantskontol kajastatakse tehinguid netosummas: finantsvarade netosoetuse arvutamiseks lahutatakse soetatud varadest varade vähenemine. Tehinguid ja positsioone hinnatakse üldjuhul turuhindades. Mittekaubeldavate instrumentide (laenud, hoiused ning muud saadavad ja makstavad arved) seise hinnatakse nimiväärtuses, tehinguid nendega aga turuhindades.

3.1 Otseinvesteeringud

Otseinvesteeringud on välisinvesteeringud, mille eesmärk on saavutada kestev osalus välisriigi majanduses. Kestev osalus tähendab pikaajalist suhet ning märkimisväärset mõju otsuste tegemisel. Rahvusvaheliste standardite kohaselt tekib selline suhe juhul, kui investorile (otseinvestorile) kuulub otse või kaudselt vähemalt 10% otseinvesteeringu ettevõtja tavalistest või hääleõigusega aktsiatest või nende ekvivalendist. Lisaks otseinvestori tütarettevõtjatele, alltütarettevõtjatele ja sidusettevõtjatele on otseinvesteeringusuhete raamistikuga kaetud ka sõsarettevõtjad. Kui on kindlaks tehtud, et tegu on otseinvesteeringuga, kajastatakse kõik edasised finantsvood seotud üksuste vahel otseinvesteeringutehingutena.

Tehinguid otseinvesteeringusuhtes olevate ettevõtete vahel kajastatakse maksebilansis nõuete ja kohustuste põhimõttel ning need jagatakse ettevõtjate omavaheliste suhete ja investeeringute suuna alusel kolme rühma:

• Otseinvestori investeering otseinvesteeringuettevõtjatesse hõlmab otseinvestori poolt otseinvesteeringuettevõtjatesse suunatud omakapitali ning võlakapitali investeerimisvoogusid ja -positsioone. Otseinvesteeringuna näidatakse vahetult omatavat omakapitali. Võlakapitali näidatakse otseinvesteeringuna sõltumata sellest, kas otseinvesteeringuettevõtja üle omatakse otsest või kaudset kontrolli või olulist mõju. Mõju loetakse oluliseks, kui investor omab vähemalt 10% ettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või nende ekvivalendist. Investor on kontrolliv, kui ta omab enam kui 50% hääleõiguslikest aktsiatest või nende ekvivalendist.
• Pöördinvesteering hõlmab otseinvesteeringuettevõtja poolt otseinvestorisse suunatud investeerimisvoogusid ja –positsioone.
• Sõsarettevõtjate vahelised tehingud hõlmavad piiriüleseid investeerimisvoogusid ettevõtjate vahel, kes ei oma üksteise üle kontrolli või olulist mõju, kuid kelle üle on kontroll või oluline mõju samal investoril.

Erandid:

• laenud finantssektori grupi sees kajastatakse muude investeeringute kontol;
• investorite rahapaigutused fondiosakutesse kajastatakse portfelliinvesteeringute kontol;
• investeerimisfondide (v.a kinnisvarafondide) investeeringud kajastatakse samuti portfelliinvesteeringute kontol.

Mitteresidentide investeeringuid Eestis asuvasse kinnisvarasse ning residentide investeeringud välismaal asuvasse kinnisvarasse näidatakse kokkuleppeliselt investeeringutena omakapitali. Kuna iga investor omab valdavalt rohkem kui kümnendikku kinnisvarast, kajastub enamik kinnisvarainvesteeringutest otseinvesteeringute omakapitali (nõuded/kohustused) kirjetel. Alla 10% kinnisvaraosalused kajastatakse muude investeeringute kontol (muu omakapital).

Kuigi maksebilansi ja investeerimispositsiooni standardesitused näevad ette otseinvesteeringute kajastamist nõuete ja kohustuste põhimõttel, on analüütikutele oluline ka valdussuhtepõhine lähenemine. Valdussuhte järgi jagunevad otseinvesteeringud Eestisse ja välismaale. Otseinvesteeringud Eestisse (neto arvutamiseks lahutatakse kohustustest nõuded, standardesituses peamiselt kohustuste poolel) kajastavad nõudeid ja kohustusi residendist otseinvesteeringuettevõtte ja tema mitteresidendist otseinvestori vahel ning nõudeid ja kohustusi välismaalt kontrollitavate sõsarettevõtete vastu. Otseinvesteeringud välismaale (neto arvutamiseks lahutatakse nõuetest kohustused; standardesituses peamiselt nõuete poolel) kajastavad nõudeid ja kohustusi residendist otseinvestori ja tema mitteresidentidest otseinvesteeringuettevõtete vahel ning nõudeid ja kohustusi Eestist kontrollitavate sõsarettevõtete vastu.

Börsil noteeritud ettevõtete puhul hinnatakse omakapitali tehinguid ja positsioone nende turuväärtuses. Noteerimata ettevõtete tehingud kajastatakse tegelikus tehinguhinnas ning seisud omakapitali raamatupidamisväärtuses (Own Funds at Book Value, OFBV).

Andmed noteeritud ettevõtete aktsiahindade kohta saadakse Eesti väärtpaberikeskusest ja Euroopa Keskpankade Süsteemi väärtpaberite keskandmebaasist. Noteerimata ettevõtete omakapitali andmete peamised allikad on ettevõtete ja krediidiasutuste küsitlus, äriregister, maa-amet ja kinnistusregister. Infot võlanõuete ja -kohustuste kohta saadakse peamiselt ettevõtete küsitlusest ja seda täiendatakse piiriüleste maksete infoga. Andmed väljakuulutatud dividendide kohta saadakse ettevõtete ja krediidiasutuste küsitlusest, Eesti Väärtpaberikeskusest ning maksu- ja tolliametist ning neid täiendatakse piiriüleste maksete andmetega.

3.2 Portfelliinvesteeringud

Portfelliinvesteeringute kontol kajastatakse piiriülesed investeeringud väärtpaberitesse, mis on kaubeldavad. Siia kuuluvad võlaväärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja omandiväärtpaberid, millega ei kaasne olulist mõju ehk mis moodustavad vähem kui 10% hääleõigusest ettevõtja aktsia- või osakapitalis. Väärtpaberite kaubeldavus võimaldab selle väärtpaberi kehtivuse jooksul vahetada investorit. Lisaks võimaldab see investoritel oma väärtpaberiportfelli hajutada ning olemasolevatest portfellidest hõlpsasti loobuda. Kuigi tuletisinstrumendid on samuti kaubeldavad instrumendid, ei kuulu need portfelliinvesteeringute koosseisu, sest need kirjendatakse omaette funktsionaalses kategoorias (vt tuletisinstrumentide alateemat).

Portfelliinvesteeringute tehingud ja positsioonid kirjendatakse üldjuhul turuväärtuses. Kui turuväärtust pole võimalik kindlaks määrata, siis kasutatakse kirjendamisel nende nimiväärtust või selle puudumisel soetusmaksumust.

Portfelliinvesteeringute tehingute ja positsioonide koostamise peamised allikad on Euroopa Keskpankade Süsteemi väärtpaberite keskandmebaas, Eesti Väärtpaberikeskus, finantsinspektsiooni ja krediidiasutuste aruandlus, Eesti Panga finantsaruandlus, valitsemissektori saldoandmike süsteem ning ettevõtete küsitlus.

3.3 Tuletisinstrumendid (v.a reservid) ja töötajate aktsiaoptsioonid

Tuletisinstrumente (optsioonid, forward’id, futuurid, vahetuslepingud ehk swap’id jt) kasutatakse eri eesmärkidel, sealhulgas riskijuhtimiseks, finantsvõimenduseks, spekulatsiooniks ja töötajatele hüvitiseks. Tuletisinstrumendid võimaldavad tehingupooltel maandada finantsriske, nagu intressimäärarisk ning valuuta-, hinna- ja krediidirisk, ilma et seejuures kaubeldaks alusvaraga. Erinevalt muudest funktsionaalsetest kategooriatest ei teki tuletisinstrumentidega esmast tulu, vaid kõik alusvara hinnamuutusest tulenevad realiseerimata kasumid ja kahjumid liigituvad ümberhindluseks.

Tuletisinstrumentide tehinguid ja positsioone käsitletakse eraldi nendega seotud alusvarade väärtusest. Tuletisinstrumentide tehingud kajastatakse positsioonide realiseerimisel või igapäevaste kasumi- ja kahjumikannete tegemisel (nt intressi vahetuslepingud, futuuride korral laekumised marginaalarvetele ja tagastamatud tagatismaksed). Optsioonide puhul kajastatakse tehinguna ka optsioonipreemiad. Marginaaltagatismaksed koosnevad rahast või muust tagatisest, mis on deponeeritud tehingupoole kaitsmiseks kohustuste täitmata jätmise riski eest. Need kajastatakse hoiustena muude investeeringute all (kui võlgniku kohustused sisalduvad laiemas rahaagregaadis) või muude saadavate ja makstavate arvete all. Tagastamatud tagatismaksed (ehk kõikumisvahemik) vähendavad tuletisinstrumendi kaudu tekkinud finantskohustusi, mistõttu liigitatakse need tuletisinstrumentidega tehinguteks.

Tuletisinstrumentide väärtust kajastatakse turuhinnas, mis tuletatakse alusvara lepingulise hinna ja turuhinna erinevuse põhjal. Tuletisinstrumentide hinnamuutused kajastatakse positsioonide kasumi ja kahjumina (hinnamuutustest tingitud ümberhindlustena).

Töötajate aktsiaoptsioonid on kindlal kuupäeval sõlmitud lepingud, mille alusel on töötajal õigus osta kindel arv tööandja aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga kindlaksmääratud ajal või ajavahemikus kohe pärast üleandmiskuupäeva.

Andmed tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonide kohta saadakse ettevõtete ja krediidiasutuste küsitlusest, Eesti Panga finantsaruandlusest ning valitsemissektori saldoandmikest.

3.4 Muud investeeringud

Muude investeeringute kontol kajastatakse finantsnõudeid ja -kohustusi sel juhul, kui need ei vasta otse- või portfelliinvesteeringute ega reservvara kriteeriumitele. Erandiks on laenud finantssektori otseinvesteeringugrupi sees, mis kajastatakse muude investeeringute all. Muud investeeringud jagunevad:

• muu omakapital;
• sularaha ja hoiused;
• laenud (sh kapitalirent);
• kindlustus-, pensioni- ja standardsed tagatisskeemid;
• kaubanduskrediit ja ettemaksed;
• muud saadavad ja makstavad arved;
• eriarveldusühikud (SDRd).

Muu omakapitali kirjel kajastatakse osalused rahvusvahelistes organisatsioonides (sh Euroopa Keskpank) ning kinnisvara omandamisega tekkinud tinglikes üksustes (alla 10% kinnisvaraosalused).

Eriarveldusühikute (SDR) eraldisi antakse IMFi liikmesriikidele kvoodi alusel. Kui riik kasutab talle eraldatud SDRe, siis muutub tema SDR-positsioon (varad) väiksemaks kui talle algselt eraldatud SDR-positsioonid (kohustused) ning selle eest tuleb tasuda intresse. Kuna nii varad kui ka kohustused kannavad intressi, tuleb maksebilansis kirjendada nii SDRid (varade poolel) kui ka SDRide eraldised (kohustuste poolel).

Muude investeeringute tehingud kajastatakse tegelikus tehinguhinnas koos tekkepõhise intressiga. Positsioonid kajastatakse üldjuhul valuutakursi muutustega korrigeeritud nimiväärtuses, mis sisaldab ka arvestatud, kuid väljamaksmata intresse.

Muude investeeringute andmeallikad on ettevõtete küsitlus, krediidiasutuste ja finantsinspektsiooni aruandlus, Eesti Panga finantsaruandlus, valitsemissektori saldoandmikud, kinnistusregister ning piiriülesed maksed.

3.5 Reservvarad

Euroalas arvatakse ametlike reservvarade hulka riigi keskpanga nõuded välisvääringus euroala mitteresidentide vastu. Pärast Eesti liitumist euroalaga ei kuulu alates 1. jaanuarist 2011 euros väljendatud või euroala riikide emiteeritud välisvarad enam Eesti Panga kulla- ja välisvaluutareservide koosseisu ning need kajastatakse vara liigi järgi kas portfelli- või muude investeeringute kontodel. Reservvarade väärtust hinnatakse turuhinna põhjal.

Reservvarad kirjendatakse järgmiste kirjete kaupa:

• Rahaline kuld – kuld, millele on õigus rahandusasutustel (keskpankadel) ja mida hoitakse reservvarana. Rahaline kuld hõlmab füüsilist kulda ja isikustamata kullakontosid mitteresidentide juures. Füüsiline kuld esineb müntide, valuplokkide või kangidena, lisaks kuulub siia ka isikustatud kullakontodel hoitav kuld. Isikustamata kullakontod kajastavad nõuet kontohalduri vastu kulla üleandmiseks. Nende kontode puhul kaetakse konto omanike nõuded konto väljastaja kullareservidega. Isikustamata kullakontod, mida ei liigitata rahalise kulla alla, kajastatakse sularaha ja hoiustena muude investeeringute all.
• SDRid (special drawing rights) ehk eriarveldusühikud – Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühik, mille väärtuse aluseks on neljast valuutast (USA dollar, euro, Jaapani jeen ja Suurbritannia nael) koosnev korv. Igale IMFi liikmesriigile avatakse SDRi konto, mida kasutatakse laenutehingute ja muude operatsioonide tegemiseks liikmesriigi ja IMFi vahel. SDRe hoiavad üksnes IMFi liikmesriikide keskpangad ja kindlad rahvusvahelised finantseerimisasutused.
• Reservpositsioon IMFis koosneb reservkvoodist (välisvaluutasummad, sh SDRid, mida liikmesriik võib vajaduse korral lühikese etteteatamisega välja võtta) ning muudest laenulepingulistest nõuetest IMFi vastu üldiste vahendite kontol, mis on liikmesriigile kohe kättesaadavad.
• Välisvaluuta – välisvaluuta või sellega võrdväärsed reservvarad (välisvaluutas emiteeritud väärtpaberid, välissularaha ja valuutahoiused).
• Muud nõuded – muud likviidsed välisvarad, sh tuletisinstrumendid.

Reservvarade andmeallikas on Eesti Panga finantsaruandlus.